Dharmaratas
avaleht uudised nƵukogu Ƶppetƶƶ tekstid terminid viited fotogalerii

Saateks

Linnart Mäll

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

See leksikon hõlmab termineid ja mõisteid ning vähemal määral ka nimesid, mis on seotud Indias ja Hiinas alguse saanud mõttesuundadega. Kuna hiljem levisid mitmed neist ka teistesse Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia maadesse ning India mõte avaldas ühepoolselt suurt mõju ka Hiinale, siis võib rääkida isegi ühtsest kultuuriruumist, mis üsna pika aja jooksul (põhiliselt 3.–12. sajandil, mingil määral aga isegi 20. sajandini) funktsioneeris ühe peamise ideid ja tekste genereeriva mehhanismina maailmas.

‘Mõttelugu’ on Eestis viimasel aastakümnel üsna omaseks saanud termin. See hõlmab eelkõige filosoofiat ja teoreetilise mõtte teisi valdkondi, aga ka religiooni, kui mitte arvestada kultusi ja pimedat usku müstilisse ülemaisesse. Indias ja Hiinas kujunenud õpetused, mida on harjutud religioonideks nimetama ja mida selles leksikonis käsitletakse, mahuvad vaid osaliselt religiooni mõiste alla. Eelkõige sellepärast on nende religioossetest ilmingutest leksikonis räägitud suhteliselt vähe. Nimetagemgi neid sellepärast mitte religioonideks ja isegi mitte filosoofiateks, vaid mõttevooludeks või mõttesuundadeks, eeskätt aga õpetusteks.

Leksikon on Eestis esimene omataoline. Selle koostamine võttis aega ligi kolm aastat. Võib aga öelda, et tegelikult hakkas töö pihta juba möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel, siis, kui alustati ENE väljaandmist. Ka minult telliti sinna artikleid. Kirjutasin neid, uurides eelkõige mujal välja antud teatmeteoseid ning ka India ja Hiina õpetuste tõlkeid muudesse keeltesse. Muidugi ka väheseid originaale, mis tollal käepärast olid. Eestikeelseid otsetõlkeid oli vaid näpuotsatäis – Jaan Puhvlilt veidike Rigveedat.

Mõte hakata kunagi koostama eestikeelset India ja Hiina terminite sõnastikku saigi alguse tollal. Tõsi, vahepeal tuli pähe idee tõlkida vastav teatmeteos saksa või vene või inglise keelest. Õnneks jäi see tegemata ja hoian end praegugi eemal moodsast, aga pahatihti ebakompetentsest kirjastamistendentsist tõlkida entsüklopeediaid ükskõik mis keelest, kasutades tõlkijana ükskõik keda, peaasi, et saaks asja kiiresti valmis.

Selle asemel hakkas hoopis idanema mõte, et eestikeelsed märksõnad sellistes teostes ei tohiks olla lihtsalt tõlked vahepealsetest keeltest, vaid need peaksid lähtuma originaalterminitest, kusjuures arvestada tuleks eelkõige võimalusi, mida nende interpretatsiooniks pakub eesti keel. Sellest lihtsast tõest arusaamine suunaski mind tõlkima India ja Hiina mõtteloo baastekste, nii et umbes aastakümnega sai pandud alus taoismi, konfutsianismi, hinduismi ning theravaada ja mahajaana budismi eestikeelse terminoloogia kujunemisele. Tasapisi tuli ka õpilasi, kellest mõnedki on jõudnud nii kaugele, et suudavad lugeda tekste originaalis ja neid eesti keelde ümber panna. Kuigi orientalistide ettevalmistusvõimalused on Tartu Ülikoolis tänini kasinad, on ometi kujunenud Tartu orientalistikakoolkond, kuhu kuuluvad ka leksikoni autorid.

Tõlked ja nende juurde kuuluvad kommentaarid on sõelunud välja palju eestikeelseid sõnu, mis sobivad originaalterminite vasteteks. Tänu tõlgetele on Eesti lugejal olnud võimalus süveneda ka konteksti, milles üks või teine mõiste esineb. Kõigele lisaks on selgunud, et eesti keel pakub Ida mõtteloo tõlkimisel mõneski mõttes paremaid võimalusi kui näiteks inglise või vene keel. Arusaamine sellest ilmselt süveneb, sest paratamatult ebatäpsete kaudtõlgete osakaal eestikeelses Ida mõtteloos väheneb aasta-aastalt.

Selles mõttes on leksikoni ilmumine asjade normaalne käik. Kuid siiski ei saa jätta ütlemata, et mitmed õpetused, nagu näiteks sikhism ja džainism on meil veel tõlgetega täiesti katmata, väga vähe on ilmunud tõlkeid ka tiibeti ja jaapani mõtteloost, ning täielik tühjus valitseb Korea, Mongoolia ja Kagu-Aasia osas, mis muidugi ootab täitmist. Rahul ei saa olla veel mitme asjaga. Märksõnade valik leksikonis oleks võinud olla suurem, eriti tänapäeva isikute, voolude ja institutsioonide osas. Praegu on viimane kiht eriti õhuke, hõlmates eelkõige neid, kes ühel või teisel määral on seotud Eesti orientalistikaga. Osalt taotluslikult on viimase paari sajandi mõttelugu käsitletud vaid riivamisi. Kuid leksikoni mahu peamiseks piirajaks on olnud siiski ebapiisavad finantsvõimalused.

Leksikoni kõik artiklid ja lisad on valminud kolme autori koostöös. Samuti on kõik autorid osalenud artiklite toimetamises. Sisulise ühtlustamise lõpuleviimine lasus siiski üldtoimetajal, vormiline ühtlustamine ja registrite toimetamine jäid aga Märt Läänemetsa ja Teet Toome kanda.

Palju tänu kõigile, kes on töö käigus andnud väärtuslikku nõu ning juhtinud tähelepanu vigadele ja puudujääkidele. Erilised tänud 2006. aasta kevadel toimunud budismi terminoloogia seminaridest osavõtjatele. Loomulikult on märkused ja ettepanekud ka edaspidi oodatud, et leksikoni järgmine väljaanne tuleks täielikum ja viimistletum kui praegune.

Sest esimene samm ei tarvitse ega tohikski jääda viimaseks. Uue sammu ehk leksikoni uue täiendatud trüki ilmumise esmaseks eelduseks peaksid aga kindlasti olema uued tõlked Ida mõtteloost.

Leksikoni autoreid on innustanud veendumus, et eesti keel on juba saanud Ida õpetuste interpreteerimisel oluliseks vahendiks. Eks seegi võimenda usku, et eesti keel, eesti kultuur ja eesti rahvas jäävad püsima.

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

 

vadþra avalehele algusesse

registrikood 80157537 (MTÜ Budismi Instituut)
telefon 5101387; arvutikirja aadress info@budismiinstituut.ee
Kentmanni 18-49, Tallinn 10116; pangaarve konto EE982200221018598037 Swedbank