Dharmaratas
avaleht uudised nƵukogu Ƶppetƶƶ tekstid terminid viited fotogalerii

Praktilisi selgitusi leksikoni kasutajale

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

Leksikon koosneb sissejuhatavast artiklist, märksõna-artiklitest, kasutatud teatmekirjanduse loetelust, bibliograafiast «Ida mõttelugu eesti keeles» ja registritest.

Sissejuhatav artikkel «Õpetuste kulg läbi aja ja ruumi» annab ajaloolise ülevaate kolmest India ja kahest Hiina peamisest mõttesuunast: hinduismist, budismist, džainismist, konfutsianismist ja taoismist.

Märksõna-artiklid moodustavad leksikoni põhiosa. Iga märksõna-artikli juhatab sisse märksõna, mis on muust tekstist esile tõstetud rasvase trükiga. Suurem osa märksõnadest on Ida mõtteloo terminite eestikeelsed tõlkevasted (nt inimlikkus, seadmus) või eesti keelde võõrsõnadena ülevõetud ja siin juurdunud terminid (nt buddha, nirvaana). Enamiku märksõnade järel antakse sulgudes nende algkeelsed vasted latinisatsioonis keeleviitega, osadel ka algkeelsete vastete sõna-sõnaline tõlge (kui see erineb märksõnaks olevast terminist). Suurema osa budistlike terminite puhul on ära toodud nende vasted sanskriti, paali, tiibeti, hiina ja jaapani keeles latiniseeritud kujul. Leksikoni online väljaandes puuduvad hiina- ja jaapanikeelsete vastete juures hiina kirjamärgid. Samuti on sanskriti- ja paalikeelsetes sõnades osa tähemärke tehnilistel põhjustel asendatud kokkuleppeliste tähekoodidega, mille loetelu ja võtme leiate Leksikoni avalehel.

Suur osa märksõnu on esitatud paralleelselt nii eesti- kui ka algkeelsel kujul. Sel juhul on selgitav artikkel ainult eestikeelse märksõna juures; algkeelse märksõna juures on aga viide vastavale eestikeelsele märksõnale. Algkeelsed märksõnad on esitatud rasvaselt ja kursiivis (nt ren vt inimlikkus). Vähemus märksõnu, millel seni kindel eestikeelne vaste puudub, on esitatud ainult algkeelsel kujul (nt ālayavijñāna, satori). Sel juhul järgneb sulgudes kindlasti selle sõna-sõnaline tõlge ning edasi selgitav artikkel. Olulisemate terminite ja tekstide puhul on selgitava artikli lõppu lisatud nende levinumad ingliskeelsed vasted.

Kasutatud teatmekirjanduse loetelu annab leksikoni koostamisel kasutatud olulisemate erialaste teatmeteoste bibliograafilise nimekirja.

Bibliograafia «Ida mõttelugu eesti keeles» esitab algkeeltest eesti keelde tõlgitud tekstide ja tekstikatkendite nimekirja koos tõlkijate nimede ja ilmumisandmetega. Bibliograafia ei sisalda ilukirjandustõlkeid ega eesti keeles ilmunud Ida mõtteloo tekstide kaudtõlkeid.

Registrites asuvad eesti-, sanskriti-, paali-, tiibeti-, hiina-, jaapani- ja ingliskeelsete terminite registrid ning nime- ja tekstiloendid. Kõik sõnad registrites on varustatud leheküljeviidetega. (Leksikoni online versioonis registrid puuduvad.)

Märksõna-artiklites paremaks orienteerumiseks anname järgnevalt mõned olulisemad selgitused ja näpunäited.

Kirjatüübid. Leksikonis kasutatakse nelja kirjatüüpi: tavalist, rasvast, kursiivi ja rasvast kursiivi. Tavalises kirjas on esitatud artiklite ja lisade põhitekst. Rasvaselt on esitatud eestikeelsed ja eestipärases kirjaviisis võõrsõnalised märksõnad. Kursiivis on esitatud ladina tähestikus kirjutatud algkeelsed sõnad ning inglise- ja muukeelsed sõnad. Rasvases kursiivis on esitatud algkeelsed märksõnad latinisatsioonis. Hiina ja jaapani päritolu terminite ja nimede puhul esitatakse koos nende latinisatsiooniga ka hiina kirjamärgid (online versioonis puuduvad).

Lühendid. Leksikoni kõikides osades kasutatakse korduvate tehniliste abisõnade asemel standardseid lühendeid, mis on esitatud lühendite nimekirjas. Keelte lühendeid kasutatakse translitereeritud võõrsõnade ees, et näha, mis keelest sõna pärineb. Sidesõnade ja muude korduvate sõnade lühendeid kasutatakse läbivalt kogu tekstis.

Kirjavahemärgid. Peale reeglipäraste kirjavahemärkide kasutatakse leksikonis mõningaid kirjavahemärke eriotstarbel. Ümarsulgudega (…) on eraldatud algkeelsed translitereeritud sõnad ja mõnikord ka selgitavad vahelaused. Ülakomade ‘…’ vahele on paigutatud algkeelsete sõnade otsetõlked, kui need ei ole märksõnad. Nurkjutumärkide «…» vahel asuvad eesti keelde tõlgitud, eestipärases kirjaviisis esitatud või ka eesti keelde transkribeeritud võõrkeelsed tekstipealkirjad (nt «Teemantsuutra», «Bodhitšarjāvatāra», «Daodejing»). Tavaliste jutumärkide “…” vahele on paigutatud tsitaadid. Tärniga (*) sõna ees tähistatakse sissejuhatavas artiklis ja märksõna-artiklites neid termineid ja nimesid, mis esinevad ka ise märksõnadena.

Latinisatsioon. Algkeelsete terminite ning nimede ja raamatupealkirjade kirjutamisel algkeelsel kujul on kasutatud järgmisi latinisatsioonisüsteeme. Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade puhul kasutatakse rahvusvahelist teaduslikku transliteratsiooni. Tiibetikeelsed sõnad on translitereeritud Wylie süsteemis, kusjuures silpide vahel ei kasutata sidekriipse. Hiinakeelsete sõnade kirjutamisel kasutatakse rahvusvahelist hanyu pinyin’i latinisatsiooni, kuid ilma toonimärkideta. Jaapanikeelsed sõnad on latiniseeritud Hepburni süsteemi järgi. Kõik latiniseeritud võõrsõnad, v.a hiina- ja jaapanikeelsed isiku- ja kohanimed, on kirjutatud kursiivis. Märksõna järel ja teksti sees sulgudes olevate algkeelsete pärisnimede ja raamatupealkirjade latinisatsioonis ei kasutata suurt algustähte, küll tehakse seda aga siis, kui pealkiri esineb märksõnana või teksti sees lause osana.

Pärisnimede, koolkondade nimede ja raamatupealkirjade kirjutamisest. India ajaloolised pärisnimed, sh mütoloogiliste olendite nimed, on esitatud eestipärases kirjaviisis, kusjuures vajadusel kasutatakse eesti tähestikku kuuluvaid võõrtähti. Pikki vokaale märgitakse diakriitiliste pikendusmärkidega vokaalimärgi kohal (nt Nāgārdžuna, Šākjamuni, Akšobhja). Kui need esinevad märksõnadena, siis on nendele sulgudes ja kursiivis lisatud algkeelne nimekuju transliteratsioonis ja väikese algustähega (nt nāgārjuna, śākyamuni, aks'obhya). India kohanimed on reeglina esitatud tänapäeval rahvusvaheliselt üldkasutataval kujul (arvestatud on ka Peeter Pälli koostatud teatmiku «Maailma kohanimed» soovitusi). Mütoloogiliste valdade nimed on kirjutatud samal põhimõttel nagu pärisnimed (nt Akaništha, akanis't'ha).

Tiibetikeelsed isiku- ja kohanimed on samuti antud eestipärases kirjaviisis (nt Butön, Tenzin Gjatso, Samje), millele esmakordsel esinemisel on sulgudes ja kursiivis lisatud tiibetikeelne algkuju transliteratsioonis (nt bu ston, bstan ‘dzin rgya mtsho, bsam yas).

Hiina- ja jaapanikeelsed isiku- ja kohanimed on esitatud vastavalt hanyu pinyin’i ja Hepburni latinisatsioonis ja ilma kursiivita (nt Zhu Xi, Hakuin, Shaolin, Kyōto). Kui need esinevad märksõnana, siis on sulgudes lisatud hiina kirjamärgid (online versioonis puuduvad). Erandiks on mõned tänapäeva Taiwani pärisnimed, mis kirjutatakse Taiwanil kasutatavas latinisatsioonis (nt Hsing-yun, Tz’u Chi); esmakordsel esinemisel on sulgudes lisatud nimekuju hanyu pinyin’i latinisatsioonis.

India mõtteloo koolkondade nimed on antud eestipärases kirjaviisis väikese algustähega, kusjuures rõhulised pikad vokaalid on kirjutatud kahekordsete vokaalidega (nt joogatšaara, lokaajata). Kui need esinevad märksõnadena, siis on sulgudes ja kursiivis lisatud transliteratsioon (nt yogācāra, lokāyata) koos keeleviitega.

Samal põhimõttel on esitatud Tiibeti koolkondade nimed (nt kagjü, bka’ rgyud). Hiina ja Jaapani koolkondade nimed on esitatud vastavalt hanyu pinyin’i ja Hepburni latinisatsioonis kursiivis ja väikese algustähega (nt linji, rinzai); märksõnadele on lisatud hiina kirjamärgid (online versioonis puuduvad).

Teksti sees olevad sanskriti- ja paalikeelsete teoste pealkirjad on kirjutatud rahvusvahelises teaduslikus transliteratsioonis suure algustähega kursiivis ilma jutumärkideta. Pikemate liitsõnaliste pealkirjade puhul on sõnaosad eraldatud sidekriipsuga (nt Dīgha-nikāya, As't'asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra). Selgitavates märkustes märksõna või eestikeelse pealkirja järel on algupärane pealkiri antud transliteratsioonis väikese algustähega koos keeleviitega. Tiibetikeelsed raamatupealkirjad märksõnadena või teksti sees on esitatud Wylie transliteratsioonis kursiivis ilma jutumärkideta (nt Lam rim chen mo). Hiina- ja jaapanikeelsed pealkirjad on antud vastavalt hanyu pinyin’is ja Hepburni latinisatsioonis kursiivis ilma jutumärkideta (nt Lunyu, Hekigan roku). Ka hiina-, jaapani- ja tiibetikeelsed pealkirjad, kui need esinevad selgitavate märkustena sulgudes märksõna või eestikeelse pealkirja järel, on antud latinisatsioonis kursiivis väikese algustähega koos keeleviitega.

Raamatupealkirjade eestikeelsed tõlked, samuti eesti keeles kohanenud võõrkeelsed pealkirjad kas eestipärases kirjaviisis või latinisatsioonis on teksti sees pandud nurkjutumärkidesse (nt «Vesteid ja vestlusi», «Bhagavadgītā», «Daodejing»). Kui selline pealkiri esineb märksõnana, siis on see rasvases trükis ja ilma jutumärkideta (nt Vesteid ja vestlusi).

Tänapäevased isikunimed on esitatud vastavalt omakeelses või rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaviisis ilma diakriitiliste märkideta (nt Daisetz Teitaro Suzuki, Mahatma Gandhi). Ingliskeelsed raamatupealkirjad ja organisatsioonide nimed esinevad kursiivis ilma jutumärkideta (nt Essays on Zen-Buddhism, Pali Text Society).

Märkus: allakriipustatud osad leksikoni raamatutekstis puuduvad.

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

vadþra avalehele algusesse

registrikood 80157537 (MTÜ Budismi Instituut)
telefon 5101387; arvutikirja aadress info@budismiinstituut.ee
Kentmanni 18-49, Tallinn 10116; pangaarve konto EE982200221018598037 Swedbank