Terminid

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z T U V W Õ Ä Ü X Y avaleht

Hakuin (1685–1768), ka Hakuin Ekaku, tuntumaid uusaja jaapani *zen’i *rinzai koolkonna õpetajaid ja uuendajaid. Sündinud Hara külas Fujiani mäe jalamil, astus ta juba 15-aastasena mungaks. Saanud zen’i õpetajaks, tundis H. muret zen’i allakäigu ja mugandumise pärast pelgaks õukonna ja intellektuaalide meelelahutuseks. Ta kutsus zen’i järgijaid üles naasma *kōan’i ja *zazen’i harjutusviiside juurde. Arvukates kirjatöödes käsitles H. rahvapärases ja humoorikas stiilis zen’i põhitõdesid, eeskätt *maailma ja *buddhasuse samasust, mille mõjul rinzai populaarsus rahva seas kasvas märgatavalt. H-le omistatakse tuntud kōan: “Kuidas kõlab plaksutamine ühe käega?” Vanemas eas viljeles H. palju ka tušimaali; eriti kuulsad on tema autoportree sugemetega *Bodhidharma (Daruma) portreed.

Han Feizi (hn ‘õpetaja Han Fei’, 288–233 e.m.a), tähtsamaid *legismi teoreetikuid Hiinas, traktaadi Han Feizi autor. Sündis sõdivate riikide aegses (475–221 e.m.a) Hani vürstiriigis, oli *Xunzi õpilane, huvitus eelkõige valitsemiskunstist ja uuris põhjalikult varasema legismi klassiku *Shang Yangi töid. Leidmata tunnustust oma kodumaal, siirdus ta Qini riigi valitseja, hilisema Hiina ühendaja ja esimese keisri Qin Shi Huangdi teenistusse, kes tema õpetusi järgides rajas ülitsentraliseeritud totalitaarse militaarriigi. Õukonnaintriigide tulemusel sattus H. vanglasse ja teda sunniti tühjendama mürgikarikas. 55 peatükist koosnevas traktaadis Han Feizi käsitletakse üksikasjalikult seaduskeskse tsentraliseeritud ametnikeriigi ülesehitust, kus valitsejale kuulub absoluutne võim ja ametnikke rakendatakse autasude ja karistuste süsteemi abil. Mõned peatükid raamatus on aga pühendatud ka filosoofilise taoismi seisukohtade, eeskätt põhimõistete *kulg (hn dao) ja *olemus (hn li) analüüsile.

Hanshan (7. või 8. saj.), legendaarne Tangi ajastu (618–906) hulkurmunk ja poeet. Tema isikust ei ole peaaegu midagi teada peale selle, et ta rändas Tiantai mägedes ja lõi u 300 *chan’i vaimust kantud luuletust, mida kirjutas juhuslikes kohtades kividele, majaseintele, puutüvedele jm. Tema järgi on saanud nime Hanshani tempel Suzhou lähedal, kus ta olevat mõnikord peatunud. Vaba ja sõltumatu eluviisi tõttu ning et ta ei kuulunud ühtegi koolkonda peetakse H-i chan’i munga ideaaliks, kuigi ta ise ilmselt formaalselt ordineeritud munk ei olnud.

Hanumat (skr ‘lõuakas’, ainsuse nimetav kääne hanumān), hinduistlikus mütoloogias jumalik ahv, tuulejumal Vāju ja *apsara Pundžikāšthalā poeg. Teda kujutatakse punase näo ja sabaga inimkujulise ahvina. *«Rāmājanas» on ta *Rāma ustav abiline, kes ahvidest sõjaväe eesotsas aitab vabastada tema abikaasa Sītā Lanka *rakšasate valitseja Rāvana käest. H-i austatakse kui *pühendumise ja ustavuse kehastust ning tema kujud asuvad paljudes *Višnu templites. Arvatakse, et H. on ka hiina mütoloogias ja kirjanduses tuntud ahvide valitseja Sun Wukongi algkujuks.

Han Yu (768–824), hiina õpetlane ja literaat, *neokonfutsianismi eelkäija. Varakult orvuks jäädes sai ta ometi suurepärase klassikalise hariduse ja doktori (hn boshi) kraadi. Ta teenis õukonnas kõrgetel ametikohtadel, kust aga mitmel korral sõltumatu meelelaadi ja kriitiliste väljenduste pärast tagandati. Oma kirjatöödes kutsus H. üles ‘naasma *muistsusesse’ (hn fugu), st iidsete puhaste konfutsianistlike väärtuste juurde. Ta kritiseeris teravalt budismi ja taoismi, kuna nägi neis väärõpetusi, mis on varjutanud konfutsianismi õilsa traditsiooni. H. tõstis esile mõisteid *inimlikkus (hn ren), *kohasus (hn yi), *kulg (hn dao) ja *vägi (hn de). Eesti keeles tema kohta ja katkendeid tema töödest Nikolai Konradi raamatus «Ajaloo mõttest» (1987).

Hari (skr ‘kollane’), hinduismis jumalate, eriti *Višnu ja tema *avataarade (*Krišna, *Rāma), kuid ka mitmete pühade isikute epiteet.

haridžan (hnd harijan ‘Hari lapsed’), *seisusteväliste ehk puutumatute nimetus, mille võttis kasutusele Mahatma Gandhi 1930-tel, et tõsta nende ühiskondlikku seisundit ja väärikust. Kuid paljud seisustevälised peavad ka seda nimetust alandavaks selle seotuse tõttu hinduismiga ja eelistavad nimetust *dalit.

he vt kooskõla

heksagrammid, *«Muutuste raamatus» kaheksast *trigrammist (hn gua) kombineeritud 64 kuuikmärki, mis kirjeldavad looduse ja inimese seisundeid ning mida kasutatakse ennustamisel.

heldus vt annetamine

heruka (skr; tb khrag ‘thung dpa’ bo ‘verejooja’), *vadžrajaanas *idamite hulka kuuluvate raevukate jumaluste nimetus. H-d on peamiselt *anuttarayogatantra õpetusega seotud antropomorfsed kujustamissümbolid, nt *Hevadžra ja Tšakrasamvara.

hetu (skr, pl ‘põhjus’; tb rgyu; hn yin; jp in), *abhidharmas mõiste, mille abil seletatakse *seadmuste põhjuslikku tekkimist. Kuus peamist h-t on kolm halba juurt (skr akuśalamūla): *‘iha’ (rāga), ‘viha’ (skr dves´a) ja ‘sõgedus’ (skr moha) ning nende vastandiks olevad *hüvejuured (skr kuśalamūla) ‘ihatus’ (skr arāga), ‘vihatus’ (skr adves´a) ja ‘sõgedusetus’ (skr amoha). H. on samuti põhjenduse kategooria *njaaja loogika viieosalises süllogismis.

Hevadžra (skr hevajra ‘oo välgunool’; tb kye rdo rje), *vadžrajaanas üks *herukaid, *mõistmise ja *kaastunde kehastus, keskne kuju *Hevajra-tantra’s. H. esindab *Akšobhjat ja tema *pradžnja on Nairātmja.

Hevajra-tantra (skr; tb kye rdo rje rgyud), *anuttarayogatantra tsüklisse kuuluv tantra. H. sisaldab *idam *Hevadžra ja temaga seotud kujustamisharjutuste kirjeldusi. Hevadžrat on seal kirjeldatud kui kogu *olemasolu ja ka *vabanemise algpõhjus. Tema kaudu põhjendatakse *sansaara ja *nirvaana ühtsust. H. austatakse eriti tiibeti budismi *sakja koolkonnas.

Hiina pühad mäed, taoismis ja budismis ilmakaarte järgi paigutuvad pühad mäetipud. Taoismis on neid viis: Taishan idas (Shandongi provintsis), Hengshan lõunas (Hunani provintsis), Huashan läänes (Shaanxi provintsis), Hengshan põhjas (Shanxi provintsis) ja Songshan keskel (Henani provintsis). Vanimaks ja kuulsaimaks kultuskohaks neist on Taishan, mis tõusva päikese poole suunatuna on pideva uuenemise ja õitsengu sümboliks. Hiina budismis on neli püha mäetippu, millest igaüht peetakse ühe mütoloogilise *bodhisattva elupaigaks: Wutaishani põhjas (Shanxis) seostatakse *Mandžušrīga, Emeishani läänes (Sichuanis) *Samantabhadraga, Jiuhuashani lõunas (Anhuis) *Kšitigarbhaga ja Putuoshani (*Potala hiinapärane kuju) idas (Zhejiangis) *Avalokitešvaraga.

hinajaana (skr hīnayāna ‘väike sõiduk’; tb theg dman; hn xiaosheng; jp shōjō), *mahajaana pooldajate antud nimetus konservatiivse budismi koolkondadele. Nimetusega h. viidatakse asjaolule, et selle kaudu jõudvat *nirvaanasse ainult väike hulk *inimesi, samal ajal kui mahajaana avarad meetodid andvat selleks võimaluse palju rohkematele *olenditele. Tänapäeval on h-ks nimetatud koolkondadest säilinud ainult *theravaada. Kuna h. on mõnes mõttes halvustav mõiste, siis praegu üldiselt välditakse selle kasutamist.

Ingl Hīnayāna, Lesser Vehicle.

hinduism, *veedadega seotud india õpetuste ja religioonide üldnimetus. Vt sissejuhatav artikkel.

hing (skr, pl jīva) 1. India õpetustes elu ja eluväge tähistav mõiste. Hinduismis tähendab see elusolendi individuaalset hinge, mis on hierarhiliselt madalam *aatmanist e *isest (mida mõnikord samuti h-ks tõlgitakse). *Upanišadides ja *saankhja õpetuses esineb h-e tähenduses *puruša.

2. *Budismis, eriti *mahajaanas, on h. üks neljast mõistest (teised on *ise, *olend ja *isiksus), millele ei saa omistada iseseisvat olemist ega tähendust, nagu väidab «Teemantsuutra»: “Ei saa rääkida, et ta on *bodhisattva, kui temas toimib mõiste ‘ise’ või mõiste ‘olend’ või mõiste ‘hing’ või toimib mõiste ‘isiksus’.”

3. Džainismis on h. üks kahest põhimõistest, teine on ‘elutus e hingetus’ (skr *ajīva). Džainismi järgi on h. omane kõikidele elusolenditele. Maailm koosneb loendamatutest liikuvatest elusatest hingelistest nähtustest. Hingelised on nii inimesed, loomad kui ka taimed ja *ürgollused. Ülejäänud nähtused on hingetud ja kuuluvad ajīva alla. Kõik h-d on tõelised, iseolevad ja igavesed ning neid iseloomustab teadvuslikkus (skr cetanā, caitanya), võime tunda *õnne (skr sukha) ja *tarmukus (skr vīrya). H-d jagunevad kaheks. Liikumatutel h-del (maa, vesi, tuli, õhk ja taimed ) on vaid puudutamisvõime. Liikuvatel h-del, mille alla käivad nii vaimud kui ka keha omavad h-d, on kaks kuni viis *võimet (skr indriya). Kuigi elusolendid ja muud hingelised nähtused on loomuldasa puhtad, määrivad neid põhjuse ja tagajärje seaduse tõttu tekkivad *teod. Džainismi õpetuse abil on võimalik h-e puhastada ja kaotada side tegudega ning seeläbi jõuda *vabanemiseni. Kuna kõik elusolendid ja muud hingelised nähtused on algselt puhtad ja kannavad endas võimet tegude ahelatest vabaneda, siis tuleb kõigisse suhtuda aupaklikult ja vägivallatult. Sellest tuleneb džainistide äärmine aukartus elu ees ja *vägivaldsusetus.

hingus (skr prān´a). 1. India õpetustes eluvägi, mis on seotud hingamisega.

2. Hiina loodusfilosoofia mõiste *qi mõnikord kasutatav vaste.

Hotan, ka Khotan, oaasilinn Sise-Aasias Tarimi basseinis Taklamakani kõrbe lõunaosas. Legendi järgi olevat selle 3. saj e.m.a rajanud India kuninga *Ašoka vanem poeg. Juba varem oli see indoeuroopa päritolu tohaari rahva asuala keskus. *Siiditee äärse linnana kujunes H. I at esimesel poolel oluliseks budismi keskuseks Sise-Aasias, kus asusid eri koolkondade kloostrid ja templid. 1006 alistasid H-i muslimid ning selle tähtsus kaubandus- ja kultuurikeskusena hääbus. Tänapäeva arheoloogid on H-st leidnud palju budistlike tekstide käsikirju ja fragmente ning budistliku kunsti ja arhitektuuri mälestisi, samuti varasemaid tohaari kultuuri mälestusmärke.

Hr´daya-sūtra vt Südasuutra

Huang Di (hn ‘kollane keiser’), hiina mütoloogias ja traditsioonilises ajalookäsitluses üks tähtsamaid kultuuriheeroseid, müütiline jumalik valitseja, kes valitsenud u 2600 e.m.a *Huanghe orus. H-d peetakse hiina tsivilisatsiooni ja riigi rajajaks, kes õpetas inimestele palju kunste, nagu kirjakeel, arstiteadus, majade ehitamine, riigivalitsemine ja kalender. Tänapäeva ajalooteadus peab H-d müütiliseks koondkujuks, kelle prototüüpi ajaloolise isiku näol tõenäoliselt ei ole olemas olnud.

Huanghe (hn ‘kollane jõgi’), Põhja-Hiina tasandikku läbiv ja Bohai lahte suubuv 4845 km pikkune jõgi, mille keskjooksu alasid peetakse Hiina tsivilisatsiooni ja riikluse hälliks. II at keskpaiku kujunes seal Shang-Yini riik, mis hiljem lülitati kanoonilisse dünastiate nimekirja teisena legendaarse Xia dünastia järel. Tänapäeva ajalooteaduse seisukohalt ei ole Hiina riik ja tsivilisatsioon kujunenud ühes keskuses H. orus, vaid mitmete prototsivilisatsioonide ja -riikide lõimumise teel.

huatou (hn ‘ütlus’; jp wato), lühikesed *gongan’idel põhinevad kummalise või paradoksaalse sisuga ütlused, mida *chan’is kasutatakse *mõtluse abivahendina, et vabastada *meel mõistete ja sõnade kammitsaist. H. on üks kahest põhilisest chan’i *meeleharjutusviisist *vaikse valgustuse kõrval, mida rakendatakse eriti *linji koolkonnas.

huayan (hn; jp kegon), hiina budismi filosoofiline koolkond, mis kujunes 7.–8. saj *Avatam´saka-sūtra e Huayanjing’i baasil, mille järgi saigi oma nime. H-i koolkonnal ei ole analoogiat india budismis. Selle esimeseks *patriarhiks peetakse Dushuni (557–640), kuid koolkonna tegelik rajaja oli kolmas patriarh Fazang (643–712). Patriarhide järjestusse kuuluvad veel teine patriarh Zhiyan (602–668), neljas Chengguan (738–820 v 838) ning viies ja viimane patriarh Zongmi (780–841). 9. saj lõpus koolkond hääbus, kuigi õpetajaliinid on kestnud tänapäevani. H-i filosoofia keskendub *seadmusevalla (skr dharmadhātu; hn fajie) analüüsile, rõhutades kõikide nähtuste vastastikust seostatust ja läbipõimumist (hn wu ai). Laialdaselt kasutatakse selleks *olemuse (hn li) ja nähtuse e sündmuse (hn shi) mõistete dialektikat.

Huayanjing vt Avatam´saka-sūtra

Huineng (hn; jp enō, 638–713), nimekamaid varajase *chan’i esindajaid, tunnustatud kui chan’i kuues *patriarh ja nn lõuna koolkonna rajaja. Tema poollegendaarne elulugu ja õpetus on esitatud *«Kuuenda patriarhi lavasuutras». Vaese ja harimatu küttepuude müüjana olevat H. kord kuulnud turul munka retsiteerimas *«Teemantsuutrat», mis virgutas tema meelt sedavõrd, et ta järgnes mungale ja asus samuti kloostrisse. Teinud seal algul lihtsaid majapidamistöid, pälvis ta viienda patriarhi Hongreni (601–674) tähelepanu, kes ta salaja enese järglaseks kuulutas. Alles hiljem hakkas ta mungaks, veetis aastaid erakluses ja kui aeg oli küps, ilmus välja kuuenda patriarhina. H. ja temast alguse saanud chan’i lõuna koolkond rõhutavad *äkilise virgumise (hn dunwu) meetodit, kuna aga tema konkurent Shenxiu (606–706) oli *virgumise *astmelise tee õpetuse (hn jianwu) pooldaja, mis sai domineerivaks nn põhja koolkonnas. Tuntud on lugu Shenxiu ja H-i võistlusest virgumisteed kirjeldavate luuletuste kaudu. Kui Shenxiu võrdleb keha *bodhipuuga ja *meelt peegliga ning virgumisteed peegli puhastamisega tolmust, siis H-i arvates on kõik need tühjad ja kasutud mõisted. Kui tegelikult pole ei virgumispuud ega peeglit, kuidas siis saab olla tolmu, mis peeglile koguneb, küsib ta. Sellega väljendab H. ideed, et meel on tegelikult algusest peale puhas ja virgunud ning seda pole võimalik arendada; meele algupärast puhtust saab ainult mõista ja kogeda.

humanistlik budism (hn renjian fojiao), tänapäeva hiina budismis ja sellest mõjutatud rahvusvahelises budismis suund, mis rõhutab budismi ühiskondlikkust ja inimesekesksust. H. eelkäijateks olid *Taixu (1890–1947) ja Yin Shun (1906–2005), kes ühitasid budismi traditsioonilisi põhimõisteid ja seisukohti tänapäeva ühiskondlike väärtustega. H. põhiväiteid on, et kuna *buddhaks võib saada vaid inimesena, siis on budistlike väärtuste viljelemise eeltingimuseks harmooniline inimühiskond. Iga budisti esmane kohus on anda oma panus ühiskonna paremaks muutmisse. H. maailmavaate ja tegevuse aluseks on *mahajaana *bodhisattva ideaal. Sellest põhimõttest lähtuvalt panustavad h. järgijad haridusse, heategevusse ja sotsiaaltöösse. Sageli kasutatakse *puhta maa ideed virgunud *meele ja harmoonilise ühiskonna koosluse tähenduses. Tänapäeva h. tuntuimaks esindajaks on *Buddha Valguse Mäe budistlik assotsiatsioon eesotsas õpetaja Hsing-yuniga, kuid selle põhimõtteid järgivad ka nt *Dharma Trummi Mäe assotsiatsioon ning *Tzu Chi Fond. Mõistet h. kasutatakse aga ka laiema koolkondadeülese põhimõtte tähenduses.

Ingl Humanistic Buddhism.

humanistlikud baasteksid, Hiina, India ja Lähis-Ida humanistlike religioonide (konfutsianism, budism, varajane hinduism, kristlus) alustekstid. H. hulka kuuluvad eelkõige *«Vesteid ja vestlusi», *Suttapit´aka tekstid, *«Bhagavadgītā» ning Luuka, Matteuse ja Markuse Evangeeliumid. Nende ühisjooneks on *inimese ja inimestevaheliste suhete kui kõrgeimate väärtuse esiletõstmine ja rõhutamine. Konfutsianismis väljendab seda ideed *inimlikkuse (hn ren) mõiste, budismis *kaastunne (skr karun´ā) ja *sõbralikkus (skr maitrī; pl metta), nii budismis kui ka hinduismis *vägivaldsusetus (skr ahim´sā), kristluses ‘armastus’ (kr agapé). Samuti väärtustatakse kõigis neis eriomast mõisteaparaati kasutades (nt skr dharma; hn wen) *kultuuri kui korrastava printsiibi ja spetsiifiliselt inimliku, loodusest ülema keskkonna tähtsust. H. kontseptsioon on põhjendatud Linnart Mälli töödes, eesti keeles vt selle kohta artiklit «Budismi pühades raamatutes. 1» (2004).

Ingl Humanistic Base Texts.

huofo vt elav Buddha

hüvejuur (skr kuśalamūla; pl kusalamūla; tb dge ba’i rtsa ba; hn shangen; jp zengon), budismis mõiste, millega tähistatakse *inimese õpitud ja temasse kasvatatud häid omadusi, mis soodustavad *virgumist. Tavaliselt räägitakse kolmest h-st: ihatusest (skr arāga), vihatusest (skr adves´a) ja sõgedusetusest (skr amoha). H-d on vastukaaluks vastavatele ‘halbadele juurtele’ (skr akuśalamūla) – *ihale (skr rāga), vihale (skr dveśa) ja sõgedusele (skr moha). *Mahajaana suutrates tähendab h. aga ka üldisemaid haridusest ja kasvatusest tulenevaid eeldusi *bodhisattvaks saamisel. Budismi järgi tuleb h-i arendada väga kaua aega läbi paljude elude. Oluliseks meetodiks seejuures on *õpetajate ja *buddhade austamine.

Ingl roots of goodnes, roots of virtue.

hüvesläinu (skr sugata; tb bde bar gshegs pa; hn shanshi; jp zenzei), *Šākjamuni epiteet, mis väljendab ideed, et *buddhaks saades ületas ta täielikult *kannatuse, jättis õnnelikult maha *sansaara ning jõudis *nirvaanasse.

Ingl Sugata, Well Departed, Happily Gone.

hüvesõber (skr kalyān´amitra; pl kalyān´amitta; tb dge ba’i bshes gnyen; hn shan zhishi; jp zenchishiki), budismis *õpetaja, vaimne juhendaja, kes suunab ja toetab budismi teele asunud inimest. *Paali kaanonis nimetatakse parimateks hüvesõpradeks *Šākjamunit ja *arhateid, kuid väidetakse ka, et selleks võib olla igaüks, kes on tark ja pühendunud. *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s nimetatakse peamise hüvesõbrana *ületavat mõistmist ja seda edasiandvat õpetust. *Gan´d´avyūha-sūtra’s on hüvesõpradeks erinevat päritolu inimesed mitmesugustelt tegevusaladelt (kellest mõned ei ole budistid) ning mütoloogilised olendid. Hüvesõbra vastandiks on ‘halb sõber’ (skr pāpamitra), kes õpetab budismi seisukohalt sobimatuid ja kahjulikke tegevusi ning mõjutab inimest eemalduma *seadmusest. Tiibeti budismis on sõna h. tõlkest tiibeti keelde tuletatud kõrgeima vaimuliku kraadi saanud munk-õpetlase tiitel *geshe.

Ingl spiritual friend, spiritual benefactor, good friend, benevolent friend.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z T U V W Õ Ä Ü X Y avaleht

registrikood 80157537 (MTÜ Budismi Instituut)
telefon 5101387; arvutikirja aadress info@budismiinstituut.ee
Kentmanni 18-49, Tallinn 10116; pangaarve konto EE982200221018598037 Swedbank