Dharmaratas
avaleht uudised nƵukogu Ƶppetƶƶ tekstid terminid viited fotogalerii

R

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

raadža (skr rājan, nimetav kääne rājā), vürst või kuningas, valitseja nimetus Indias. Suurriikide valitsejad, kellele allus mitmeid väiksemaid kohalikke valitsejaid, kandsid r-st tuletatud täiendavaid tiitleid, nt maharaadža (skr mahārāja ‘suur valitseja’), atiraadža (skr atirāja ‘ülemvalitseja’) jt.

Rādžagriha (skr rājagr´ha; pl rājagaha), praegune Rajgir Bihari osariigis, *Šākjamuni eluajal I at keskpaiku e.m.a Põhja-India tugevaima riigi Magadha pealinn, kus ta sageli viibis ja mis kujunes varajase budismi tähtsaks keskuseks. R. lähedal Raisakulli mäel (Ghridrakūta, skr ghr´drakūt´a) olevat Buddha kuulutanud mitmeid suutraid, sh *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’t, *«Lootossuutrat» ja *«Südasuutrat». R-s toimus esimene *budismi suurkogu.

Rāhula, budismi pärimuse järgi *Šākjamuni e *Siddhārtha Gautama poeg, kes sündis veidi enne seda, kui Siddhārtha lahkus kodunt. Ta pani pojale nimeks R., mis tähendab ‘köidikut’, kuna poeg oleks sidunud teda selle maailma külge. Hiljem sai R-st Buddha õpilane, *munk ja *arhat. Buddha ise on öelnud, et R. paistis õpilaste seas silma oma innukuse poolest.

rakšasa (skr rāks´asa ‘see, kelle eest tuleb kaitset otsida’), india mütoloogias rühm deemoneid-kurivaime, kes ohustasid peamiselt inimesi. Rakšasad on kohutava väljanägemisega, sageli poolenisti looma- või linnukujulised, mõnikord ka mitmepäised verejanulised olendid, kes elavad metsades ja kõrvalistes kohtades. Sealt korraldavad nad rünnakuid inimeste vastu, keda tapavad ja söövad. Rakšasate valitseja oli *Rāvana, kelle *«Rāmājana» järgi alistas *Rāma. Tänapäeva ajaloolased arvavad, et rakšasate prototüübiks võisid olla India muistsete pärismaalaste hõimud, kes pidasid võitlust sissetungivate aarjalastega.

Rāma, ka Rāmatšandra (skr rāmacandra), india mütoloogias *Višnu seitsmes *kehastumine, *«Rāmājana» peategelane. Temast räägitakse lühidalt ka *«Mahābhāratas». R. kaasaks oli Sītā. Võimalik, et R. on mõne ajaloolise hõimujuhi kuju peegeldus mütoloogias ja kirjanduses. India traditsioonilises ajalookäsitluses on tema eluajaks pakutud ajavahemikku 3800–3700 e.m.a, kuid hinduismi religiooni ja kirjandusse ilmub R. kuju alles esimestel sajanditel m.a.j. Austuse ja kultuse objektiks kujuneb ta veelgi hiljem, ilmselt alles pärast 10. saj. 14. saj on teada esimesed R. järgijate rühmad, kes austasid teda kui ülimat jumalat. R. populaarsus kasvas kiiresti, kui sanskritikeelsed eeposed hakkasid levima ka kõnekeeltes. Teda peetakse ideaalseks valitsejaks. Indias tarvitatakse tervituse asemel tihti tema nime hindikeelset varianti ‘Rām, Rām!’

Rāmājana (skr rāmāyan´a ‘Rāma rännakud’), India eepos, mille autorsus omistatakse Vālmīkile. R. sai lõpliku kuju 2. saj, kuid sisaldab palju varajasemaid kihistusi. R. põhisisuks on *Rāma elulugu, mille keskmes on tema abikaasa *Sītā röövimine *Rāvana poolt ja Sītā päästmiseks korraldatud retk Lankāle, millest võtab osa ka ahvide valitseja *Hanumat oma sõjaväega. R. koosneb seitsmest osast, kusjuures Rāma kui *Višnu kehastuse ülistamisele pühendatud esimest ja seitsmendat osa peetakse hilisemateks lisandusteks.

rangtong (tb rang stong; skr svaśūnyatā ‘enese v ise tühjus’), tiibeti budismis, eriti *geluki ja *sakja koolkondades *madhjamaka õpetusel põhinev *tühjuse (skr śūnyatā) mõiste tõlgendus, mille kohaselt kõik *seadmused on *omaolekult (skr svabhāva) tühjad. Seadmusi iseenesest pole olemas, need tekivad ainult põhjuslikkuse tõttu virgumata meeles ning on pidevas muutumises. R-i *kujustamine viib *virgumisse e *buddhasusse. R-ile vastandlik seisukoht seadmuste tühjuse tõlgendamisel on žentong (tb gzhan stong ‘teise tühjus’), mis väidab, et seadmused on tühjad kõigest muust (‘teisest’) peale *tathāgatagarbha, mille olemasolu jaatatakse ja mille kujustamine tähendabki *buddhaks saamist. Žentongi õpetust arendati eelkõige *džonangi koolkonnas.

ratna vt kalliskivi

Ratnakūt´a (skr ‘aardekuhi’; tb rin chen brtsegs pa’i mdo; hn da baoji jing; jp dai hōshaku kyō), ka Mahāratnakūt´a-sūtra (skr ‘suur aardekuhja suutra’), *mahajaana suutrate kogumik, mis sisaldab kokku 49 *suutrat, sh *Kāśyapaparivarta, «Ugra küsimused» (skr ugraparipr´cchā) ja «Bodhisattvakorv» (skr bodhisattvapit´aka), mida peetakse R. tsükli vanimateks tekstideks. R. suutrad on tõenäoliselt loodud ajavahemikus 1.–3. saj, kuid kogumik täismahus pandi kokku mõnevõrra hiljem. Kindlalt on teada selle olemasolu 8. sajandil, mil Lõuna-Indiast pärit Bodhirutši (skr bodhiruci) viis selle Hiinasse ja tõlkis hiina keelde. Tervikuna ongi R. kogumik olemas ainult tiibeti- ja hiinakeelses tõlkes; vaid neli suutrat on säilinud *sanskritis. Nagu paljude teiste mahajaana suutrate, on ka R., eriti selle vanimate osade põhiteemaks *bodhisattva kui inimtüübi ja tema toimimise käsitlemine. R. erinevad suutrad hõlmavad paljusid budismis olulisi teemasid alates *vinajast ning lõpetades *tühjuse, *ületava mõistmise, *vahendite valdamise ning *Amitābha ja *Akšobhja *buddhaväljade kirjeldamisega. Tänapäeval on see andnud alust nimetada R-t mahajaana entsüklopeediaks.

Ingl Pile of Jewels Sūtra, Treasury of Mahāyāna Sūtras.

Ratnasambhava (skr ‘kalliskivist sündinu’; tb rin chen ‘byung ldan; hn baosheng; jp hōshō), *vadžrajaana mütoloogias buddha, ka *dhjaanibuddha, ratna perekonna pea. Dhjaanibuddhade *mandalas asub R. lõunas, ta on kollase kehaga, istub lootostroonil ja tema parema käe peopesa on avatud väljapoole, mis sümboliseerib heldust. R. *pradžnja on Māmakī ja tema emanatsiooniks on *bodhisattva Ratnapāni. R. maiseks kehastuseks peetakse mineviku buddhat *Kāšjapat. R-t mainitakse esmakordselt *Guhyasamāja-tantra’s. Mõne legendi kohaselt lõi just R. budismi *kolm kalliskivi (skr triratna), milleks on *virgunu, *seadmus ja *kogudus.

Rāvana (skr rāvan´a ‘möirgaja’), hinduistlikus mütoloogias kümnepealine *rakšasate valitseja. *«Rāmājanas» on R. kurjuse ja seadmusetuse kehastus, *Rāma vaenlane, kes röövis Rāma abikaasa Sītā. R. olevat ajanud Lankālt minema oma poolvenna Kubera ja saanud niiviisi ebaseaduslikult saare kuningaks. Rāma koos *Hanumatiga vabastas Lankā R. hirmuvalitsuse alt, olles eelnevalt päästnud Sītā tema käest vangist.

reinkarnatsioon vt avataara, kehastumine, taaskehastunu, tülku, ümbersünd

ren vt inimlikkus

r´ddhi vt imevõime

rigpa (tb rig pa; skr vidyā ‘teadmine, teadlikkus’), tiibeti budismis on sellel sõnal kolm põhilist tähendust: teadmine kõige laiemas mõttes, millestki teadlik olemine; mingi konkreetne teadmise valdkond, teadusala; *dzoktšenis *meele põhiolemus, mida kirjeldatakse kui piiritut puhast valgust, s.t puhas teadmine e meele võime midagi teada saada. Vt ka teadmine.

Riisitaimesuutra (skr śālistamba-sūtra; tb sā lu ljang pa’i mdo), *mahajaana suutra, milles selgitatakse *sõltuvusliku tekkimise tähendust. Suutras õpetab *bodhisattva *Maitreja *Šāriputrale sisemist ja välist sõltuvuslikku tekkimist. Sisemine sõltuvuslik tekkimine on 12 lülist koosnev ahel, mis algab *teadmatusega ning lõpeb vanaduse ja surmaga. Välise sõltuvusliku tekkimise puhul tuuakse näiteks riisitaime kasvamine: “Seemnest tekib idu, eost leht, lehest kõrs, kõrrest vars, varrest sõlm, sõlmest pung, pungast ohe, ohtest õis, õiest vili.” Mõlemat analüüsitakse kaht tüüpi seoste kaudu, milleks on põhjuslik seos ja tingimuslik seos. Põhjuslik seos tähendab, et iga järgmine lüli tekib põhjustatuna eelmisest; tingimuslik seos tähendab, et kogu süsteemi toimimiseks peavad olema täidetud teatud välised tingimused, milleks on *ürgollused ning sisemise sõltuvusliku tekkimise puhul lisaks *teadvus, välise puhul ajavägi (skr kratu). Eesti keeles Andres Herkeli tõlkes (1994).

rime (tb ris med ‘erakonnatu’), tiibeti budismis 19. saj alanud reformiliikumine, mille eesmärgiks oli ületada sektide ja koolkondade suletus ning vastastikune vaenutegevus. Liikumine algas Ida-Tiibetis *sakja, *kagjü ja *ningma *laamade seas, vastukaaluks *geluki koolkonna poliitilisele ja religioossele ülemvõimule. R. liikumise algatajad olid Džamjang Khjentse Vangpo (tb ‘jam dbyangs mkhyen brtse dbang po, 1820–1892) ja Džamgön Kongtrül Lodrö Taje (tb ‘jam mgon kong sprul blo gros mtha’ yas, 1811–1899). R. pooldajate eesmärk oli leida ühine õpetuslik alus, mida jagaksid kõik tiibeti budismi koolkonnad, ning reformida vaimulikku haridust, mis oli muutunud kinniseks ja skolastiliseks. Suuremat rõhku hakati panema India algallikate õpetamisele, kuid ka budismi laiemale populariseerimisele. Laiemat vastukaja leidsid r. reformid sakja, kagjü ja ningma koolkondades, kuid ei jätnud puudutamata ka domineerivat geluki koolkonda. Tänapäeval r-t kui kindlapiirilist liikumist enam ei eksisteeri, kuid selle algatatud põhimõtteid jagavad paljud eri koolkondade kõrgvaimulikud, sh XIV *dalai-laama, pidades neid vajalikeks tiibeti budismi kaasajastamisel.

rinpotše (tb rin po che ‘suur aare’), kõrgemate tiibeti *laamade tiitel, mis rõhutab nende õpetatust ja silmapaistvat positsiooni oma koolkonnas ning tiibeti budistliku vaimuliku eliidi seas. Reeglina tähistatakse sellega nn ümbersündinud laamasid e *tülkusid, s.o kindlate õpetusliinide jätkajaid, kuid sageli ka teisi õpetajaid, kes on pälvinud laiema austuse ja lugupidamise.

Ingl rinpoche.

rinzai (jp), jaapani *zen’i alakoolkond, hiina *linji suuna jätkaja, mille 13. saj tõid Hiinast Jaapanisse õpetajad *Eisai ja Enni (1202–1280). R. on *sōtō kõrval levinumaid zen’i koolkondi, kus pannakse eriti rõhku *kōan’ide õppimisele ja harjutamisele, mille kaudu arvatakse jõudvat *äkilise virgumiseni (jp kenshō, satori).

Rišabha (skr r´s´abha ‘pull’), džainismis esimene *tirthankara. Teda peavad džainistid kogu ühiskonnakorralduse loojaks. R. esineb ka hinduistlikus Bhāgavata-purān´a’s *Višnu ühe vähemolulise *kehastusena.

riši (skr r´s´i ‘nägija’), hinduismis tark või õpetaja. Algselt nimetati r-deks preester-laulikuid, veedahümnide autoreid. Hiljem sai r. Indias pühameeste laialt levinud tiitliks, kes sageli elasid erakluses ja olid askeedid.

roojane vt seisusteväline

Rosenberg, Otto Karl Julius (1888–1919), baltisaksa päritolu vene budoloog, sinoloog ja japanoloog. R. sündis Friedrichstadtis (tänapäeva Jaunjelgava Lätis), õppis Peterburi Ülikoolis ja 1912–1916 Jaapanis. Tema 1918 vene keeles ilmunud «Budismi filosoofia probleemid» oli esimesi põhjalikke *abhidharma käsitlusi Euroopas, kus ta uudselt lähenes *dharma mõiste tõlgendamisele, tõstes esile selle tähendust ‘teadvusliku elu elemendina’. R. oli ka hiina kirjamärkide süstematiseerimise graafilise meetodi üks väljatöötajaid, mille alusel on koostatud mitmed hiina-vene sõnastikud. 1919 hilissügisel põgenes ta koos taganevate vene valgekaartlike vägedega Petrogradist Eestisse, haigestus siin ja suri novembri lõpus Tallinnas.

rōshi (jp; hn laoshi ‘vana õpetaja’), jaapani *zen’i õpetaja tiitel, mille omistab edasijõudnud õpilasele tunnustatud õpetaja, kes kinnitab kandidaadi autentset virgumiskogemust. R. tiitel eeldab küpsust, teadmisi ja sügavaid kogemusi ning annab õiguse õpetada ja juhendada zen’i õpilasi. Põhimõtteliselt võib r-ks saada igaüks – nii mees kui ka naine, *munk, *nunn või ka ilmalik – kui ta on sellena tunnustatud vanema r. poolt. Enamasti on r-d siiski eakad mehed.

rujia (hn ‘õpetlaste koolkond’), konfutsianistide ja konfutsianismi hiinakeelne omanimetus.

rūpa vt kuju

rūpadhātu vt kujude vald

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

vadþra avalehele algusesse

registrikood 80157537 (MTÜ Budismi Instituut)
telefon 5101387; arvutikirja aadress info@budismiinstituut.ee
Kentmanni 18-49, Tallinn 10116; pangaarve konto EE982200221018598037 Swedbank